+7 (701) 759 90 19
USD 425.95 EUR 495.12
RUB 6 CNY 66.6
Jańalyqtar

Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵy salasynda qandaı ózgerister bolady

2021 jylǵy 21 qyrkúıek 19:23
Bólisińiz:
Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵy salasynda qandaı ózgerister bolady

NUR-SULTAN. QazAqparat - Aýyl sharýashylyǵy el ekonomıkasyndaǵy áleýeti joǵary baǵyttardyń biri. Prezıdent bıylǵy Joldaýynda da agrarlyq salaǵa qatysty erekshe toqtalyp ótti. Sondyqtan aýyl sharýashylyǵyndaǵy jumystar qalaı júrip jatyr, jumys jospary jáne ózge de QazAqparat suraqtaryna Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń keńesshisi Tóleýtaı Raqymbekov jaýap berdi.

Uqsas jańalyqtar
Aýyl sharýashylyǵy mınıstri bıylǵy astyq túsimine boljam jasady Qýańshylyqta Mańǵystaý men Qyzylorda oblystaryna qandaı kómek kórsetildi Qaladan aýylǵa qonys aýdarǵan aqmolalyq kelinshek ata kásipti órkendetýde

- Tóleýtaı Sataıuly, sońǵy kadrlyq aýys-túıisten bastasaq. Vedomstvoǵa jańa basshylyq kelgeli agrarlyq sektorda qandaı irgeli ózgerister engizilmek?

- Memleket basshysy bıyl 1 qyrkúıekte Joldaýyn jarııalaǵan bolatyn. Onda aýyl sharýashylyǵyndaǵy kúrdeli máseleler kórsetilip, problemalar tereń zerttelip, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń aldyna tıisti maqsattar qoıyldy. Sondyqtan osy máselelerdi sheshý joldary vedomstvo basshylyǵynyń tikeleı baqylaýynda bolady degen oıdamyn. Atap aıtqanda, bıylǵy qýańshylyq saldarynan mal sharýashylyǵynyń problemalary kórindi. Ol neden týyndady? Aýa raıy jaǵdaıyna adam eshqandaı áreket ete almaıdy, biraq bul baǵytta tıisti qolaıly tásilderdi iske asyrý múmkindikteri bar edi. Mysaly, osydan 7-8 jyl buryn Reseıge 60 myń tonna iri qara maldyń etin eksporttaımyz degen bastama kóterilgen bolatyn. Ol úshin ımportpen AQSh-tan, Ýrýgvaı, Chılıden mal basyn ákelemiz degen málimdemeler jasaldy. Sol kezde biz maman retinde talaı ret pikirimizdi bildirgen edik. ıAǵnı, ondaımen aınalysý úshin qordalanǵan eki-úsh máseleni sheshý kerek ekenin naqty aıtqan edik. Bul turǵyda mal azyǵy, veterınarııa júıesi men kadr máselelerin sheshý qajettigi bar. Bul salalardaǵy problemalardy sheshpeı, joǵaryda atalǵan jumystarmen aınalysý qısynsyz edi. Mine, sol kezde aıtqanymyzdyń barlyǵy dálel retinde bıyl aldymyzdan shyqty. Mal sharýshylyǵy bıyl nege osy problemalarǵa tap boldy? Óıtkeni mal azyǵymen eshkim aınalyspady. Mysaly, 1991 jyly Qazaqstanda 9,5 mln iri qara mal basy boldy. Osy malǵa arnalǵan 11,5 mln gektar mal azyǵy daqyldary bar edi. Qazir 7 mln-ǵa jetkizip otyrmyz, al mal azyǵy daqyldarynyń kólemi 3 mln. Osy oraıda tapshylyqty aıqyn baıqaýǵa bolady. Odan keıin jaıylymmen eshkim aınalyspady. Joldaýda Prezıdent osy máselelerge erekshe ekpin qoıdy.

Ekinshiden, mal sharýashylyǵymen aınalysqannan keıin, mindetti túrde veterınarııa júıesi erekshe nazarda bolǵany abzal. Ol da kóptegen ózgeristerdi talap etip otyr. Úshinshiden, mal azyǵyn daıyndaý egin sharýashylyǵyna tikeleı baılanysty. Eginshilikte ártaraptandyrý bolmaǵan. Sóz júzinde júrgizilgenmen, naqty iske asyrylmaǵan. Bul salada jyl saıyn tek dándi daqyldarmen aınalysyp, mal azyǵyna mán berilmegen. Fermerlerge tıisti talap qoıylmaǵan.

Memleket basshysy mal sharýashylyǵy salasyndaǵy kóptegen jeke qosalqy sharýashylyqtar problemasyn atap ótti. Aýyldardyń mańyndaǵy jaıylymdardyń tapshylyǵy problemasy jıi kóterilip júr. Qazir el azamattary aýylda turyp, mal ustamaıtyn jaǵdaıǵa jetti. Endi, bul aqylǵa qonbaıdy. Buryn adamdar arnaıy mal ustaý úshin aýylǵa kóshetin. Qazir keıbir eldi mekenderde jarty aýylda mal joq. Osy oraıda Prezıdent tapsyrmasy boıynsha jeke qosalqy sharýashylyqtar týraly zań jobasyn ázirlep, Parlamentke engizbekpiz. Bul rette osynyń barlyǵy qandaı tetikter arqyly retteledi? Ol tek qana memlekettik qoldaýdyń tetikterine ózgeris engizý jolymen iske asyrylady. Osyndaı basty máseleler bar jáne onymen jańa basshylyq aınalysady degen oıdamyn.

- Mal sharýashylyǵyn tolyqqandy damytý úshin veterınarııa salasynyń mańyzdylyǵyn aıttyńyz. Bul saladaǵy máselelerdi sheshý úshin naqty qandaı sheshimder kerek?

- Sońǵy jyldary tereń pysyqtalmaǵan reformalar bastalyp ketti de, sodan biraz kedergi boldy. Qazir birqatar is-sharalardy mamandarmen, sarapshylarmen talqylap jatyrmyz. Jalpy, veterınarııanyń júretin baǵyty tujyrymdamada kórsetiledi. Osy oraıda monopolııasyzdandyrý eskerilgen. 21-shi ǵasyrdyń basynda birinshi onjyldyqta kóptegen veterınarııa qyzmeti básekelestik sektorǵa berilgen bolatyn, ıaǵnı jekemenshik veterınar dárigerlerdiń qolyna. Keıin birazyn qaıtadan memlekettiń qolyna jınap aldy, monopolızatsııa boldy. Árıne, maldyń asa qaýipti nemese qaýipti aýrýy degen eki tizim bar. Bular memlekettiń qaraýynda qalǵany durys shyǵar. Biraq basqa aýrýlardy jekemenshik veterınar dárigerler de emdeı alady ǵoı. Tipti, adamnyń indetterin emdeıtin qanshama jekemenshik medıtsınalyq uıymdar bar.

Ekinshiden, ártúrli deńgeıdegi bılik organdarynyń arasyndaǵy quzyretterin anyqtaý bar. Búginde bul tártip belgisiz, jergilikti atqarýshy organdar, ortalyq organdar ne úshin jaýap beretinin naqtylap alýymyz kerek. Úshinshiden, veterınarııa salasyndaǵy mamandardyń jalaqysy máselesin qolǵa alý mańyzdy. Joǵary bilimin alyp, aýylda veterınar dáriger bolamyn degen adamnyń jalaqysy kóńil kónshitpeıdi. Tórt jyl oqyǵan jas maman aýylǵa 60 myń teńge jalaqyǵa bara ma? Aýyldaǵy áleýmettik turmys pen jalaqy jaǵdaıy jastardy qyzyqtarmaı otyr. Veterınarııa salasyn tsıfrlandyrý da mańyzdy bolyp tur.

- Qazir egin oraǵy naýqany júrip jatyr. Bıyl qandaı nátıjeler bolady?

- Bıyl aýyl sharýashylyǵy úshin kúrdeli boldy. Biraq onyń sebepterine byltyrdyń kúzinen bastap qaraý kerek. Qazaqstanda ósimdik sharýashylyǵy kúzde ylǵal jınaý kólemine óte táýeldi. Kúzde jaýyn-shashyn óte az bolyp, al bıylǵy aqpan sońy men naýryzdyń basynda elordanyń ózinde qar kóp tústi. Osy oraıda kóbisi sý tasqyny bolatynyn aıtyp jatty. Biraq qar kóp túskenimen, sý tasqyny bolmady. Óıtkeni jerde ylǵal az boldy da, erigen qar sýy jerge sińip ketti. Sondyqtan egin shyǵymdylyǵy kúzdegi ylǵalǵa baılanysty jáne jazdaǵy jaýyn-shashyn da mańyzdy. Jaýyn shildeniń ekinshi jartysy men tamyzda boldy, biraq ol keshteý edi.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi mamandarynyń baǵalaýy boıynsha 15,3 mln tonna astyq shyǵýy múmkin. Alaıda astyq daqyldarynyń tapshylyǵy bolady dep dúrbeleń jasaýdyń reti joq. 15,3 mln tonnanyń 10,5 mln tonnasy bıdaı bolsa, byltyrǵy qordy qosa eseptegende 13-14 mln tonna bıdaı jınaqtalady. Bıdaıdyń el ishindegi qajettiligi 7,6 mln tonna deńgeıinde, onyń ishinde 3 mln tonnasy azyq-túlik, 1,8 mln tonnasy tuqym, 2 mln tonnasy jem, 800 myń tonnasy ónerkásiptik óńdeýge baǵyttalady. Osynyń ózinde bizde 6 mln tonnany eksportqa shyǵarý múmkindigimiz bar. Eksportty dástúrli baǵyttarǵa, ıaǵnı Ózbekstan, Tájikstan, Aýǵanstanǵa jiberemiz.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetinshe, egin oraǵy qazan aıynyń basynda aıaqtalady. Astyq ósiretin negizgi úsh óńirinde – Aqmola, Soltústik Qazaqstan, Qostanaı oblystary alqaptardyń basym bóligi jınaldy.

- Bıyl agrarshylar úshin egistikterdi sýarý máselesi ózekti bolǵany belgili. Sarapshylar jahandyq jylynýǵa baılanysty aldaǵy ýaqytta bul ahýal kúrdelene túsetinin atap ótýde. Bul turǵyda Qazaqstan osy problemany qalaı sheshpek?

- Bul problema kópten beri aıtylyp keledi. Bıyl onyń kúrdeli jaǵdaıy aıqyn kórindi. 20-shy ǵasyrdyń sońynda mamandar 20-30 jyldan keıin sý problemalary bastalatynyn, oǵan daıyndalý kerek ekenin jıi kóterip júrdi. Ekinshiden, bul tek Qazaqstanǵa ǵana baılanysty másele emes. Sý tapshylyǵyn barsha álem elderi sezinip otyr. Árıne, endi sý únemdeıtin tehnologııalardy paıdalanýdyń mańyzy zor, tamshylatyp sýarý tehnologııalaryn keńirek engizgen jón. Sýdy kóp qajet etetin daqyldardan sý únemdeıtin daqyldarǵa kóshý kerek. Bizde kúrish pen maqta, qant qyzylshasy bar. Atap aıtqanda, Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy klımattyń jaǵdaıyna óte táýeldi ekeni belgili. Onyń barlyǵy bıyl aıqyn baıqaldy. Sondyqtan biz ártaraptandyrýmen, aınalym eginshiligimen aınalysýymyz kerek.

- Óńirlerde agrarshylardy qoldaý máselesi jıi synalyp jatady. Jyl saıyn sýbsıdııa túrindegi kómek tıisti deńgeıde jetpeı jatatyny aıtylyp júr. Bul salada qandaı ózgerister jasalmaq?

- Bul máseleni mınıstrlikte biledi jáne túrli nusqalar pysyqtalyp jatyr. Aýyl sharýashylyǵyn damytý men memlekettik qoldaý týraly aıtqanda, Memleket basshysy, Úkimet bul baǵytqa eleýli túrde nazar aýdaryp keledi. Sýbsıdııalaý kólemi elimizde eleýli kólemde artqan bolatyn. Alaıda osy sýbsıdııalaýdy paıdalaný tıimdiligine qatysty kóp suraq bar. Birinshiden, barsha aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerge qoljetimdigi máselesi bar. Olardyń birshama bóligi osy sýbsıdııalarǵa, arzan nesıelerge qol jetkizedi. Bul saladaǵy erejeler kúrdelenip ketken jáne sýbsıdııa túrleri tym kóp. Fermerlerdiń aıtýynsha, tyńaıtqyshtar men pestıtsıdterdi sýbsıdııalaý bolsa, onda bul ónimderdiń quny kúrt qymbattaı bastaıdy. Fermerler bul qarajatty ózderine berýdi surap otyr, osydan keıin ony tıisti maqsattarǵa jumsamaq. Osy oraıda sýbsıdııanyń negizgi bóligin bank nesıeleri boıynsha syıaqy mólsherlemesin sýbsıdııalaýǵa baǵyttaý kerek shyǵar. Munyń nátıjesinde sharýalarǵa 2-4 paıyzben nesıe alýyna jaǵdaı jasalsa. Osy máseleler 2030 jylǵa deıin agroónerkásiptik keshendi damytý tujyrymdamasynda eskeriledi. Bul strategııalyq qujat bolyp sanalady.

– Bıyl jazdyń basynda kókóniske, onyń ishinde sábiz ben kartop baǵasynyń kúrt ósýine toqtalsaq. Osy másele qoǵamda qyzý talqylanǵanyn da bilemiz. Osyndaı jaǵdaı qaıtalanbas úshin qandaı qadamdar jasalady?

- Birinshiden, óndirilip jatqan kókónistiń, kartoptyń kólemin arttyrý kerek. Statıstıka málimetteri men naqty derekter aıyrmashylyǵy óte alshaq bolǵany ókinishti. Osy jaıynda áleýmettik jelilerde ashyq jazǵan bolatynmyn. Bıyl baǵa nege ósti? Bir jaǵynan janar-jaǵarmaı baǵasy, tehnıka quny, pestıtsıd pen tyńaıtqyshtar baǵasy jyl saıyn ósip keledi. Taǵy bir problema – ol bizdiń kúzde óndirilgen ónimdi 2-3 aıda ǵana tutynamyz. Tuqym túrleri uzaq saqtaýǵa kelmeıdi, óndiristik qaıta óńdeýge jaramaı jatady. Osymen aınalysý kerek. Sodan keıin Ózbekstannan, Qyrǵyzstannan, Pákistannan ımportpen keletin kókónister elimizde dástúrli túrde ósetin ónimder. Bul turǵyda banan nemese apelsın sekildi ónimderdi aıtyp turǵanym joq, ıaǵnı bular bizde klımattyq jaǵdaıǵa baılanysty óspeıdi. Atap aıtqanda, Pákistan nemese basqa elden keletin kartopqa táýeldi bolyp otyrmyz. Atap aıtqanda, koronavırýsqa baılanysty halyqaralyq saýdada shekteýler qoıyldy. Ol memleketter eksportqa shekteý qoıady, sondaı-aq bizde ónimdi kirgizýge talaptardy kúsheıtemiz. Sodan naryqta tapshylyq sezilgennen baǵa da ósti.

- Osyǵan deıin qysta Qazaqstanda et baǵasy qymbattaıdy degen pikirler aıtyldy. Baǵanyń kúrt ósýi sekildi mundaı jaǵdaı múmkin be?

- Meniń oıymsha, baǵa eleýli túrde sharyqtamaıdy. Alaıda ettiń quny ósýi múmkin ekenin áleýmettik jelide jazǵan bolatynmyn, ıaǵnı Mańǵystaý jáne Qyzylorda oblystarynda mal shyǵyny bolǵanda. Osy oraıda maldyń qyrylýyna qatysty toqtalsam, jaǵdaı dúrbeleń jasaýǵa tyrysqan keıbir adamdar aıtqandaı úreıli emes. Jeńil avtorıtetti qýǵandar Qazaqstanda úsh mln bas mal qyrylatynyn jazǵan edi.

2017 jyly mal azyǵyn daıarlaý kartasy ázirlengen kezde jyl saıyn mal azyǵy daqyldarynyń tapshylyǵy únemi Mańǵystaý, Qyzylorda, Túrkistan oblystarynda jáne Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Semeı óńirinde baıqalyp otyrǵany kórsetilgen. Bul jaıynda osyǵan deıin belgili boldy. Osy óńirlerde turǵyndar mal sharýashylyǵymen aınalysqysy kelse, jem-shópti qosymsha óndirýge mán berýi kerek edi.

Mańǵystaý oblysynda 28 myń iri qara mal basy bar, elimiz boıynsha 7 mln. Bul qalaı áser etedi? Árıne, problema bar. Bıyl mal sharýashylyǵy men ósimdik sharýashylyǵy úshin kúrdeli boldy. Qýańshylyq bolatynyn aıtqan edim, osy oraıda maldyń ólim-jitimi múmkin boldy. Biraq ol jutqa ákelmeıdi. Adamdar osy ahýalǵa áreket etip, maldy soıyp, etke ótkizýi yqtımal. Naryq zańdylyǵy boıynsha bastapqyda ettiń baǵasy tómendeıdi de, keıin baǵa ósýi múmkin edi. Men bul jaıynda jazǵan edim, eselep qymbattamaıdy. Sondyqtan kúrt qymbattaıdy dep oılamaımyn.

- Áńgimeńizge raqmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Rýslan Ǵabbasov

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER

MURAǴAT